Kui plaanid minna lastega matkama, siis on alati hea teada näpunäiteid, mida jagas Safal KIDSiga Loodustaju OÜ retkejuht Liisi Peets, kes on loodusretkede korraldaja Kagu- Eestis, teeb ka linnuloendusi ning pildistab loodust. Armastab käia ja olla metsas tundide viisi, sealjuures läbides vaid paar kilomeetrit.
Looduses viibimine on parim stressiravim nii täiskasvanutele kui lastele, ütleb Liisi.
Olen nii enda lapsega looduses käies kui ka oma retkedel pannud tähele asju, mida sooviksin sinuga jagada, et looduses käik laste ja perega poleks üks stressirohke ettevõtmine, vaid nauditav kogemus, mida korrata veel ja veel.
AEG
Üks olulisemaid kriteeriume lastega matkale minnes on aeg. Kui sa arvad, et te käite tunniga, siis korruta see kahega. Kui aega ei ole, siis ärge plaanige pikka retke – olge lihtsalt kodu lähedal õues. Kiirustades, pidevalt kella vaadates ja last pidevalt tagant utsitades ei ole kellelgi võimalik matka nautida. Seega – varu aega!
Lastel on vaja kõike uurida, süüa, pause teha. Matka mõte on nautida ja lihtsalt olla, mitte joosta läbi looduse. Seda võib ka teha, aga siis me nimetame seda trenniks.
SNÄKID
Tühi kõht tekitab lapsel kohe motivatsioonikriisi. Paki kaasa erinevaid snäkke – kräkkerid, väikesed viinerid, õunatükid, pirnid, banaanid, porgandid, smuuti, pähklid, rosinad, munaleib, väike komm, kuivatatud puuviljad või midagi seesugust. Oluline on, et see maitseks lapsele. Kindlasti kaasa ka vesi. Nii endale kui lastele.
Kui laps pole harjunud käima, siis proovi motiveerida teda algul maiustusega, mänguasjadega või võtate kodust kaasa mõned tema lemmikasjad, millega vahepeal tema tähelepanu hajutada ja millega mängides ta saab järkjärgult loodust avastada.
Võid kasutada sellist trikki. Küsi lapselt: „Kas sa näed seda suurt puud/seda oja/seda silti seal? Kõnnime sinnani ja siis on mul sulle väike amps või üllatus.“ Nii saab hakata vahemaid suurendama, kuni lõpuks pole enam vaja last motiveerida, sest ta on harjunud käima ja leiab muid motivaatoreid oma teel.
Samamoodi puuni-kivini-sildini-oksani saab pakkuda ka pisematele matkajatele leevendust, kui neid vahepeal sülle võtta. Kuid oluline on enne teha kokkulepe, kuhu maani kandmine toimub. Kui on konkreetne orientiir teada, ei teki pärast lapsel ka pahameelt
MÄNGULISUS
Täiskasvanutele meeldib vaikuses ja rahus loodusrajal käia. Lapsed ei naudi loodust nii nagu meie seda teeme. Et üheskoos looduses olekut nautida, tuleb teha see mänguks.
Mõned näited:
* liikuge tagurpidi, selg ees;
* jalutage üksteist kinnisilmi – üks juhatab, teine juhatab (vahetage lapsega/lastega);
* üks liigub ees juhina, kui ta pead pöörab, peavad teised kivikujud olema, vahetage taas, lastele meeldib ka juhtida;
* mängige peitust – oluline on peita võimalikult lugeja lähedusse, niimoodi väldite laste laialijooksmist;
* kui on teel palju puujuurikaid, siis võite mängida, et metsavana on palju takistusi teele pannud, lootes, et jääksite talle metsa seltsiks, kuid samal ajal utsitate lapsi neist üle hüppama ja nö pääsema;
* puulehtede, käbide, parima lõkkematerjali korjamine ja selle põlema panemine lõkkekohas jne.
RIIETUS
Kihilisus on võti! Seda on palju räägitud, kuid kordamine olla tarkuse ema.
Eesti ilm on nii muutlik, juhtub tihti kui alustate matka talves ja lõpetate suves. Seega üks paks jope või üks õhuke t-särk jätavad teid hätta. Sügisel, talvel, kevadel soovitan aluskihiks ikka ja alati villast sooja pesu, sinna veel üks villane dressipluus ja kombekas või suusapüksid/jope.
Kindlasti mütsid, kindad – kindaid alati topelt paar. Jalga meriinovillased sokid ja veekindlad saapad, sama kehtib ka lastevanemate kohta. Nii saate mõlemad nautida ning teil on soe. Talvel ma ei soovita vahekihtideks puuvillaseid riideid, sest need lähevad niiskeks ja ei anna enam sooja, vill seevastu hoiab ka niiskena sooja edasi.
Suvel pika varrukaga õhem särk ning õhemad dressid, müts, dressipluus, õhem jope ja matkatossud. Hea, kui riided on venivad ja sellised, mis võivad määrduda. Miks pikad varrukad ja sääred? Esiteks on metsa all sääski, samuti kaitsevad need päikese, okste ja metsas mängides ka kriimustuste eest.
Alati kaasa sääsetõrje, päikesekaitse ja mõned plaastrid.
KOHT
Algajatele matkasellidele soovitan valida kodu lähedal paar lühemat rada, kus saab harjutada. Vahel küsides, kas lapsed tahavad metsa minna, tuleb vastuseks „ei!“ (vähemalt minu laps ütleb nii), kuigi metsas olles kiidavad tulekut kõik. Ühesõnaga – sellise olukorra vältimiseks, on hea, kui teil on kaks nö tuttavat rada, mille vahel saab lasta lastel valida. „Täna lähme metsa! Kas te sooviks minna rajale A või rajale B?“. Lapsed saavad hea tunde, sest nad on olnud kaasatud ning see tunne viib neid parema meelega matkarajale.
Kui on juba suuremad lapsed, kes on rohkem matkamisega harjunud, siis saab valida uusi ja pikemaid radasid. Miks mitte proovida ka erinevaid kellaaegasid – hommikul vara või just õhtul pimedas, pealampidega. Alati soovitan ka natuke rajalt eemale minna, teha väikseid kaari metsas ja siis rajale tagasi tulla. Nii saavad lapsed end rohkem proovile panna ja retk on huvitavam.
LOODUS
Kindlasti soovitan teha kuulamispause, nt stopperiga 30sekundit. Peale kuulamispausi saate arutada, mida kuulsite, milline hääl oli kõige lähemal, milline tundus kõige kaugemal. Kui on jõgi või oja, jälgige, kes seal vees liigub; nuusutage lilli, valige kõige meeldivam; pange kõrv vastu puud ja kuulake rähni toksimist; proovige vaadelda (võib anda nt mingi söögi vms tähelepanu segaja kätte selleks ajaks). Tihti soovivad lapsed metsas end välja elada, ragistada ning lõhkuda puid – selle peale soovitaksin seda teha rohkem talvel, kui linnud ei pesitse. Kevad-suvel aga selgitage lapsele, et teatud kohtades võivad elada linnud (ka kuivanud puurontides) ja kui me midagi ära lõhume, pole linnukestel enam kodu. Matkad toimuvad loomade-lindude kodus ja seepärast peame loodust austama ja olema viisakad.
Kõik need märksõnad ja juhised kehtivad muidugi ka täiskasvanute puhul.
Oluline on metsas olla kohal ja jälgida enda ümber toimuvat 😊
Mõnusat metsaskäiku!
Liisi
Liisi Peets- Loodustaju OÜ retkejuht
